Võõrutusravi Soomes

Võõrutusravi Soomes

Kas te elate Soomes välismaalasena? Kui teil on probleeme alkoholi, ravimite või narkootikumidega, ei jäeta teid teie murega üksi. Teile pakutakse abi.

Käesolevas brošüüris tutvustame erinevaid võõrutusravivõimalusi ning vastava teenuse pakkujaid. Lisaks anname teavet ka selle kohta, kellele teenuseid pakutakse ning kuidas nende eest tasutakse.

Peamiselt pakuvad võõrutusraviteenuseid – nagu ka teisi sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid – vallad.  Samuti pakuvad neid teenuseid ka eraettevõtted. Sõltuvusprobleemide lahendamiseks on võimalik saada mitmesugust abi.

Infopanga internetilehel on saadaval teavet 15 keeles järgnevate sõltuvusprobleemide kohta: alkoholiprobleemid, narkoprobleemid.

1. Kellel on õigus võõrutusraviteenuseid kasutada?

Kõikidel Soomes alaliselt elavatel isikutel on õigus saada Soome kodanikega võrdseid teenuseid. Valla poolt pakutavate avaliku sektori teenuste kasutamise õigust ei ole Soomes ajutiselt elavatel isikutel. Sellisel juhul tuleb abi otsida erasektori teenusepakkujatelt. Erafirmade pakutavate teenuste eest peab ise tasuma.

Alkoholi, narkootikumide või ravimite tarbimisega seotud probleemide osas abi otsimiseks tuleb võtta ühendust polikliiniku, töötervishoiupolikliiniku või lähima A-kliinikuga. Valla poolt pakutavate polikliinikuteenuste eest tuleb enamustes valdades veidi maksta. Töötavate isikute töötervishoiuteenuste eest tasub tööandja. Uurige tööandja käest välja, kas võõrutusravi kuulub ettevõtte töötervishoiuteenuste hulka. Oma koduvalla A-kliiniku teenused on Soomes alaliselt elavatele isikutele tasuta.

Võõrutusravi viiakse läbi tavaliselt ambulatoorselt. Sinna võib pöörduda omaalgatuslikult. Raskematel juhtudel kaalutakse statsionaarse ravi vajadust.  Statsionaarse võõrutusravi eest tasub – sõltuvalt olukorrast – kas tööandja, vald, A-kliinik või patsient ise. Kulude hüvitamiseks võib taotleda oma valla sotsiaalteenuste büroost või A-kliinikust garantiikirja. Valdades kehtiv kompenseerimise kord võib olla erinev.

Õigus saada avaliku sektori sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid on:

• Soome kodanikul, kellel on alaline elukoht Soomes

• Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikul, kellel on alaline elukoht Soomes
• muu riigi kodanikul, kellel on vähemalt aastane elamisluba ning alaline elukoht Soomes või
• pagulasel.

Soomes alaliselt elavad isikud

Isik loetakse Soome alaliseks elanikuks, kui tal on vähemalt aastane elamisluba ning tema koduvald on Soomes. Sellisel juhul on isikul õigus kasutada kõiki tervishoiuteenuseid, mida Soomes pakutakse. Soomes elamise alalisust hinnates võetakse muuhulgas arvesse järgmisi asjaolusid:

• varasem Soomes elamine
• Soome päritolu
• pagulase staatus ja elamisluba
• Soomes alaliselt elavad sugulased ja
• vähemalt kaheaastane tööleping ning Euroopa Liidu sinine kaart.

ELi kodanikud

ELi kodanikud ei vaja sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kasutamiseks eraldi elamisluba. Piisab sellest, kui isik elab alaliselt Soomes. Soomes lühiajaliselt viibides saab äkilisel haigestumisel haiglaravi Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Selle kaardi esitamisel on teenuste hinnad samad, mis kohalikele elanikele.

Varjupaigataotlejad

Isikut, kes on varjupaika taotlenud, kuid ei ole seda veel saanud, ei loeta Soomes alaliselt elavaks isikuks. Sellisel juhul hoolitsetakse vajaminevate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste eest vastuvõtukeskuses. Kiireloomuliste haigestumisjuhtumite korral saab ravi ka polikliinikutest ja haiglatest.

Õpilased

Soome õppima asunud isikuid ei loeta Soomes alaliselt elavateks. Sellistel isikutel peab kogu Soomes viibimise ajal olema kehtiv haiguskindlustus. Võõrutusravi hüvitamine kindlustuse poolt tuleb välja selgitada oma kindlustusseltsis. Kui kindlustus võõrutusravi ei hüvita, tuleb selle eest ise tasuda. ELi riigist saabuvad õpilased saavad siiski kasutada tervishoiuteenuseid Euroopa ravikindlustuskaardi alusel.

Lühiajalise töölepinguga töötajad

Lühiajalise töölepinguga töötajatel, praktikantidel, lapsehoidjatel ja teistel hooajatöölistel on õigus saada sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, kui töö Soomes kestab rohkem kui 4 kuud. Kui tööleping on sõlmitud alla 4 kuuks, saavad ELi kodanikud tervishoiuteenuseid kasutada Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Kaardi puudumisel tuleb abi otsida erasektori teenusepakkujatelt ning tasuda ravi eest ise.

Turistid

Ilma riiklikke tervishoiuteenuseid kasutada võimaldava Euroopa ravikindlustuskaardita tuleb Soomes turistina viibides kasutada erasektori teenusepakkujaid.

2. Kuidas sõltuvust ravitakse?

Võõrutusravi korraldamise eest vastutavad üldiselt vallad. Võõrutusravi alustatakse tavaliselt sotsiaal- ja tervishoiu põhiteenuste kaudu. Sellised on näiteks polikliiniku vastuvõtu- ja valveteenused, koolitervishoid ja töötervishoid.

Tutvustame järgnevalt lühidalt erinevaid ravivõimalusi. Nende kohta leiate ka täpsemat lisateavet käesolevas brošüüris allpool.

Ambulatoorne ravi

Sõltuvusprobleeme ravitakse esmajärguliselt ambulatoorselt. See tähendab, et klient elab kodus ja käib aeg-ajalt ravil. Ravi alguses käiakse sotsiaalterapeudi, meditsiiniõe või arsti vastuvõtul, mille käigus hinnatakse individuaalset ravivajadust. Sellele võib järgneda näiteks ambulatoorne võõrutusravi. Sellele lisaks on võimalik osaleda näiteks individuaal-, pere- või rühmateraapias. Ambulatoorsel võõrutusravil arutatakse ka kliendi eluaseme ja toimetulekuga seotud probleeme. Kui ambulatoorsest võõrutusravist ei ole abi, on võimalik alustada statsionaarset ravi.

Statsionaarne ravi

Statsionaarne katkestusravilas toimuv võõrutusravi tähendab seda, et klient peab elama teatud aja ravilas. Selle eesmärgiks on sõltuvusainete kasutamise lõpetamine ning võõrutusnähtude ja sõltuvusainete poolt põhjustatud kahjustuste ravi. Lühiajaline ravi katkestusravilas kestab tavaliselt maksimaalselt 1 – 2 nädalat. Katkestusravi pakutakse katkestusravilates.

Pikaajaline taastumisravi

Mõnikord kestab ravi kauem ja seetõttu tuleb viibida raviasutuses pikemalt. Taastumisravil püütakse õppida elama ilma sõltuvusaineteta ning saavutama kontrolli olukordade üle, mis olid varem sõltuvusainetega seotud. Taastumisravi ajal on võimalus oma elu üle järele mõelda ning see tervikuna korda saada.

Tugiteenused

Peale katkestus- ja taastumisravi lõppemist aitavad teid edasi erinevad tugiteenused, näiteks sotsiaalkorterid ning päevakeskused. Teavet tugiteenuste kohta saab näiteks koduvalla sotsiaalteenuste büroost või A-kliinikutest.

3. Mida teha, kui on probleeme sõltuvusega joovastavatest ainetest?

Tervise- ja heaoluameti (Terveyden ja hyvinvoinnin laitos) andmebaasist saab teavet mitmete võõrutusravikohtade ning nende poolt pakutavate teenuste kohta. Andmebaasist võib otsida raviasutusi vastavalt asukohale, raviviisile ning sihtgrupile. (Andmebaas on soome keeles).

Järgnevalt tutvustatakse Soome võõrutusravivõimalusi ja ravile pääsemist ning selgitatakse kust leida raviasutuste kontaktandmeid. Kõik sotsiaal- ja tervishoiuteenused on Soomes konfidentsiaalsed. See tähendab, et töötajad ei avalda kliendi asju kolmandatele isikutele ilma kliendi loata.

Oma sõltuvusprobleemiga mistahes asutusse pöördumisel tuleb kaasa võtta Kela kaart (Soome haiguskindlustuskaart) või Euroopa ravikindlustuskaart.

Polikliinik

Sõltuvusprobleemide tekkimisel tuleks esmalt pöörduda polikliinikusse. Mõningates polikliinikutes on tööl ka võõrutusravile spetsialiseerunud medõdesid. Erinevad vallad ja polikliinikud pakuvad erinevaid teenuseid. Samuti võivad teenustele olla erineva pikkusega järjekorrad. Polikliinikusse aega kinni pannes tuleb rääkida oma probleemist ja oma olukorra kiireloomulisusest. Samuti tuleks üle küsida, kas polikliinikus on olemas võõrutusravi medõde.

Vallale kuuluvate polikliinikute teenused on enamustes valdades tasulised, aga see teenustasu on väike.

Töötervishoid

Kõik tööandjad peavad kindlustama vastavalt seadusele kõikidele oma töötajatele töötervishoiuteenused. Töötervishoiuteenuseid pakuvad tavaliselt erapolikliinikud, kuid mõned tööandjad kasutavad ka avalikke teenuseid. Tööandja määrab ise selle, millised teenused töötervishoiu hulka kuuluvad. Enne töötervishoiu kaudu võõrutusravile minemist tuleks tööandjalt välja selgitada, kas võõrutusravi kuulub töötervishoiuteenuste hulka. Lisateavet töötervishoiu kohta saab Töökaitseameti (Työsuojeluhallinto) kodulehelt ja tööandjalt.

Sotsiaalhoolekanne

Võõrutusravi ja seda toetavad näiteks eluasemega seotud teenused kuuluvad sotsiaalteenuste hulka. Erinevates valdades pakutakse erinevaid sotsiaalteenuseid. Pakutavate teenuste kohta saab teavet oma valla sotsiaalteenuste büroost. Sotsiaalteenuste büroo kontaktandmed on saadaval valla kodulehel.

Sotsiaalteenuste hulka kuulub ka täiskasvanute sotsiaaltöö. Täiskasvanute sotsiaaltöö aitab lahendada argielu probleeme, nagu näiteks sõltuvusprobleeme. Sõltuvusprobleemidega on sageli seotud ka muud mured, näiteks majanduslikud raskused. Täiskasvanute sotsiaaltöö käigus püütakse leida lahendusi kliendi olukorra parandamiseks. Probleemide lahendamiseks võidakse teha koostööd näiteks A-kliiniku, Töö- ja ettevõtlusbüroo (TE-toimisto) või Pensioniametiga (Kela). Erinevad vallad pakuvad erinevaid täiskasvanute sotsiaaltöö teenuseid.

A-kliinik

A-kliinikud pakuvad mitmekülgseid võõrutusraviteenuseid sõltlastele ning nende pereliikmetele. Esmalt kaardistatakse kliendi ravivajadused. A-kliinikutel on mitmeid ravimeetodeid ja ravi juurde kuulub näiteks vestlusteraapia. Ravi õnnestumise seisukohast on oluline see, et klient sooviks ka ise oma sõltuvusainete kasutamist muuta. Lisateavet on saadaval näiteks A-kliiniku fondi (A-klinikka Oy) kodulehel.

Soomes alaliselt elavatele isikutele on koduvalla A-kliiniku ambulatoorsed võõrutusraviteenused tasuta. A-kliinikusse võib pöörduda otse ilma arsti saatekirjata. Raviasutuse teenustasu tasumisel läheb vaja garantiikirja valla sotsiaalteenuste büroost või A-kliinikust.

A-kliinikuid on paljudes kohades kogu Soomes. Kontaktandmed on saadaval A-kliiniku fondi (A-klinikka Oy) või valla kodulehel.

Noortejaam

Noortejaam on noortele ja nende pereliikmetele mõeldud koht, kust saavad sõltuvusainetega seotud probleemide korral abi noored. Noortejaam on tavaliselt tasuta ja sinna pöördumiseks ei ole saatekirja vaja. Mõnedes noortejaamades on ka valveaeg, mil sinna võib pöörduda ilma aega kinni panemata. Tavaliselt on noortejaamad mõeldud alla 25-aastastele, aga vanusepiir võib olla erinevates kohtades erinev.

Noortejaamade kontaktandmed on saadaval A-kliiniku fondi (A-klinikka Oy) või valla kodulehel.

Katkestus- ja taastumisravilad

Katkestus- ja taastusravi on mõeldud isikutele, kellele ambulatoorsest ravist ei piisa. Sinna pöördumiseks on vaja garantiikirja maksude tasumise kohta ning sageli ka arsti saatekirja. Nendesse raviasutustesse ei saa pöörduda omaalgatuslikult.

Katkestusravi on järelvalve all läbi viidav lühiajaline statsionaarne ravi. Selle eemärgiks on sõltuvusainete kasutamise katkestamine, kliendi muude argieluga seotud probleemide väljaselgitamine ning pikemaajaliseks võõrutusraviks ettevalmistumine. Katkestusravil on võimalus puhata ja rääkida töötajate ning teiste klientidega. Meditsiiniõed jälgivad kliendi seisundit pidevalt. Vajaduse korral antakse ravimeid. Katkestusravi ajal koostatakse ka edasise ravi plaan.

Kui peale katkestusravi ambulatoorsest ravist ei piisa, kaalutakse statsionaarse taastumisravi võimalust. Taastumisravi kestab tavaliselt 1 – 4 nädalat, mõningatel juhtudel ka kauem. Paljudes taastumisravikeskustes pakutakse ka lühiajalist katkestusravi. Taastumisravil tuleb osaleda individuaal- ja grupivestlustel. Lisaks sellele kavandatakse koos töötajatega edasist ravi ning taastumisravijärgset elu.

Katkestus- ja taastumisravi teenustasud võivad olla väga erinevad. Maksude tasumise garantiikirja saamisel tasub suurema osa katkestusravi või taastumisravi kuludest vald või Pensioniamet (Kela). Klient tasub ise ainult omavastutuse osa. Tervise- ja heaoluameti (Terveyden ja hyvinvoinnin laitos) kodulehel on soome keeles teavet erinevate raviasutuste maksude kohta.

Erasektori poolt pakutav võõrutusravi

Lisaks avalikele võõrutusraviteenustele on Soomes võimalik osta vastavaid teenuseid ka erasektorilt. Neid teenuseid võib kasutada ilma saatekirja või garantiikirjata maksude tasumise kohta. Teenuste eest tuleb tasuda kogu ulatuses ise. Erasektori võõrutusraviteenuste pakkujaid võib leida internetist.

Kainestusmaja

Kainestusmaja pakub joobes olevale isikule kaitset ja hoolitsust kuni kainenemiseni. Seal planeeritakse ka võimalikku hilisemat võõrutusravi.

Kainestusmajade kontaktandmed on olemas A-kliiniku fondi (A-klinikkasäätiö) kodulehel.

Tervishoiualase nõustamise punktid

Tervishoiualased nõustamise punktid on mõeldud soonesiseste narkootikumide kasutajatele. Sinna on lihtne minna ilma aega kinni panemata ja anonüümselt. Seal võib kasutatud nõelad ja süstlad puhaste vastu vahetada. Samuti saab tervishoiualase nõustamise punktist teavet tervishoiu, raviasutuste ja nakkushaiguste kohta.

Ka tervishoiualase nõustamise punktide kontaktandmed on olemas A-kliiniku fondi (A-klinikka Oy) kodulehel.

4. Tugirühmad ja abitelefonid

Tugirühmad

Soomes tegutseb mitmeid tugirühmasid nii sõltlastele kui nende omastele. Näiteks järgmised:

• Anonüümsed alkohoolikud (AA) on alkoholisõltlastele mõeldud rühm, kus jagatakse kogemusi ja toetatakse teineteist. AA koosolekutel osalemine on tasuta. Teavet AA tegevuse ja koosolekute kohta on saadaval Anonüümsete alkohoolikute kodulehel. Soomes tegutsevad ka mõned rootsi-, inglise– ja venekeelsed AA-rühmad.
• Anonüümsed narkomaanid (NA) on uimastisõltlastele mõeldud rühm, kus endised narkomaanid pakuvad tuge nii üksteisele kui ka sõltuvusest vabaneda soovijatele. Teavet NA tegevuse ja koosolekute kohta on saadaval Anonüümsete narkomaanide kodulehel. Enamus rühmadest on soomekeelsed, kuid Helsingis tegutseb ka ingliskeelne rühm.
• Al-Anon on alkohoolikute omastele mõeldud organisatsioon, kus saab jagada kogemusi. Selle tegevus on väga mitmekesine. Teavet selle kohta on saadaval Al-Anoni kodulehel. Enamus rühmadest on soomekeelsed, kuid Helsingis tegutseb ka ingliskeelne rühm.
• Nar-Anon on narkosõltlaste omastele mõeldud organisatsioon. Teavet tegevuse kohta on saadaval Nar-Anoni kodulehel. Nar-Anoni tegutseb väga tagasihoidlikult ja selle ainuke rühm on soomekeelne.

Kui lähipiirkonnas ei ole olemas ingliskeelset rühma, tasub koosoleku korraldajalt järele küsida, kas koosolekule võib sellest hoolimata tulla või kas piirkonnas võiks näiteks ingliskeelse koosoleku korraldada.

Abitelefonid

Abitelefonile saab helistada ja seal saab oma probleemidest abitelefoni töötajaga usalduslikult rääkida. Soomes tegutseb mitmeid sageli erinevate ühenduste poolt pakutavaid abitelefone. Tuleb meeles pidada, et osa abitelefonidest on tasulised. Mõned näited nende kohta:

• AA on abitelefon, mille numbrile 09 750 200 võib helistada kell 9 – 21 ning mitmeid kohalikke telefoninumbreid, mille loetelu leiate AA kodulehelt.
• NA abitelefoni numbrile 050 370 7597 saab helistada kell 18 – 20.
• Al-Anoni abitelefonide loetelu on saadaval Al-Anoni kodulehel.
• Irti huumeista ry abitelefon pakub tuge ja abi numbril 0800 980 66.
• Ehkäisevä päihdetyö EHYT ry abitelefon vastab 24 tundi ööpäevas numbril 0800 900 45. Teenus on tasuta.
• Foreigner’s Crisis Centre annab nõu psüühiliste ja sotsiaalsete probleemide korral tasuta numbril 09 2525 0113.
• Monika-Naiset abistab vägivalda kogenud immigranditaustaga naisi ja lapsi. Organisatsiooni telefonile võib helistada mistahes kellaajal – ka anonüümselt – või pöörduda otse selle keskusesse. Valvetelefon: 0800 05058.

Paljudel valdadel ja kirikukogudustel on olemas oma abitelefonid. Nende kohta saab teavet internetist. Numbritele saab helistada ja paluda suhtlemist inglise keeles.

5. Kui pereliikmel on probleeme sõltuvusainetega

Kui pereliikmel on probleeme sõltuvusainetega, võib püüda aidata tal abi otsida. Tasub siiski meeles pidada, et täisealine isik peab ise avaldama soovi võõrutusravile pääsemiseks ning teda ole võimalik selleks sundida. Aidata saab näiteks uurides välja, millised ravivõimalused on olemas ning tehes ravile pöördumise sõltlasele võimalikult lihtsaks. Kui kooselu sõltuvusaineid kasutava inimesega on raske, tuleb otsida abi ka endale. Tuge saab näiteks A-kliinikutest või tugirühmadest nagu näiteks Al-Anonist.

Teavet abi leidmise kohta leiate internetilehelt Päihdelinkki (Uimastilink).

Lapse või noorega oleks kasulik sõltuvusainetest ja nende kasutamisest vestelda isegi siis kui probleemi ei ole veel tekkinud. Kui aga lapsel on juba probleeme sõltuvusainete kasutamisega, tuleb sellesse võimalikult kiiresti sekkuda ja võtta ühendust polikliiniku või noortejaamaga. Noortejaama võib ise aja kinni panna ning ravi on tavaliselt tasuta. Teavet noortejaamade kohta on saadaval A-kliiniku fondi (A-klinikkasäätiö) või valla kodulehel.

6. Laste kasvatamine ja sõltuvusained

Lapsed kannatavad selle tõttu, kui nende vanemad kasutavad sõltuvusaineid. Võõrutusravil püütakse vaadelda enda sõltuvusainete kasutamist lapse seisukohast ja õpitakse elama oma elu nii, et ka lastel oleks hea olla. Äärmuslikes olukordades peavad sotsiaaltöötajad laste ja vanemate suhetesse sekkuma. Sekkumisviise on mitmeid ja lapse perekonnast eemaldamine on nendest kõige rängem. Peret püütakse toetada mitmel erineval moel.

Lisateavet lastekaitse kohta on saadaval Lastekaitse keskliidu (Lastensuojelun keskusliitto) kodulehel (mitmes erinevas keeles).

Teavet vanemate sõltuvusainete kasutamise mõju kohta lastele on saadaval Päihdelinkki lehel.

7. Tõlgi abi

Soomes tegutseb palju tõlkebüroosid. Tõlketeenuseid on võimalik saada väga mitmes keeles. Näiteks Helsingin seudun asioimistulkkauskeskus pakub tõlketeenuseid umbes 40 Aafrika, Aasia ja Euroopa keeles. Mõnedes asjaajamisega seotud olukordades võivad ametnikud tõlgi tellida ja tasuda ka tõlkekulud. Mõningates seadusega sätestatud olukordades on ametnik kohustatud kliendile tõlgi või tõlkija tellima.

Alati ei ole see siiski võimalik. Tõlketeenuse kasutamise õiguse kohta tuleb vastavalt ametivõimult eelnevalt järele uurida. Kui ametivõimude poolt ei ole tõlki ette nähtud, võib selle alati ise oma kulul tellida.

Tõlketeenuste kohta on teavet Infopanga kodulehel 15 keeles: Kas vajad tõlki?

8. Mõisteid

Lähete e. saatekiri

on paber, millega arst saadab patsiendi edasisele ravile.

Omavastuuosuus e. omavastutusosa

on see osa tasust, mis jääb kliendi enda tasuda. Ülejäänud osa – tavaliselt suurema – tasub sageli vald, Pensioniamet (Kela) või kindlustus.

Hoitotakuu e. ravigarantii

Soomes kehtib avaliku sektori tervishoiuteenustele ravigarantii. See tähendab, et polikliinikud ja haiglad lubavad anda ravi teatud aja jooksul. Kui te olete püüdnud oma polikliinikust abi saada, kuid see ei ole õnnestunud, tuleks küsida ravigarantiid.

Maksusitoumus e. garantiikiri maksu tasumise kohta

Võõrutusraviks on võimalik saada majanduslikku toetust. Vallad ja Kela võivad osa ravikuludest hüvitada. Erinevates valdades on selle kohta erinevad reeglid. Teavet selle kohta, millise ravi jaoks on võimalik garantiikirja saada, saab oma valla sotsiaalteenuste